Jõhvi linnagalerii 14.08.16:00:00 – 04.09.17:30 2015
Jõhvi linnagaleriis eksponeerib mokšalanna Vera Savkina rahvusliku ornamentika ja tikandite näitust, kes nendib järgmist:
„Pisikese tüdrukuna külmadel talveõhtutel kauges Mordvamaa külakeses, kuuvalgel akna all istudes, võttis ema mind esimest korda enda kõrvale, et tutvustada mulle rahvariiete tikkimise kunsti tares asuvale spetsiaalsele alusele tõmmatud riidekangale. Kõike seda saatis emakeelse rahvalaulu meloodia.
Aastad läksid, ja nagu ikka, elu tegi sellesse oma korrektiivid. 22aastaselt (1982) jätkus minu edasine elutee saatuse tahtel suures megapolises – Sankt-Peterburgis – hoopis teises keelekeskkonnas ja teistsuguste elutavade keskel. Kaugel armsatest vaiksetest kodukohtades, kaugel südamele nii lähedasest rahvuskeelest, eemal nendest kirjeldamatult kaunitest tikitud rahvarõivastest.
Olid õpingud, oli palju tööd, sündisid ja kasvasid suureks lapsed. Tundus juba, et elatud aastad olid tasahilju hakanud kustutama mini mälust kõike möödunust. Ometi osutus tugevamaks minusse vere kaudu istutatud armastus rahvusliku identiteedi ja eripära järele. Isegi nüüd, 30aastat hiljem, saades vabaks igapäevamuredest, asusin taastama sõna otsese mõttes kaotatut.
Sõitsin kodumaale. Suure vaevaga õnnestus mul sugulaste ja tuttavate abiga leida koltunud ja pehastunud rahvariided, taastasin neid sügava austusega ja kohustusega kadunud esivanemate mälestuse ees. Igal võimalikul juhul kannan neid praegugi suure hingevärinaga.
Kodumaale jõudes külastasin kooli, kus olid möödunud minu õpingute algaastad. Mind tabas tohutu šokk – kõik lapsed rääkisid omavahel vene keeles. Minu koolis õppimise ajal peeti vene keeles kõnelemist mokša keele kõrval risustavaks ja üleliigseks eneseuhkuseks. Haiguslikult tunnetades, et minu emakeel on muutumas maamunalt hääbuvaks keeles ja olles šokiseisundis, meenusid mulle isegi ammuununenud sõnad ning kõige selle tulemusena sündisid maailma minu esimesed luuleread nii armsas emakeeles, mis, koos teiste hiljem kirjutatuga, ilmusid vabariikliku tähtsusega ajakirjas „Mokša“. Selle kõige aluseks olid ju esimesed tikkimise õppetunnid ema hoolitseva käe all hubases kodutares kaugel Mordvamaal, emakeelsete rahvalaulude saatel.“
| Tööd linnagaleriis | |||
| Salapärane kaunitar | ristpiste | ||
| Püha Klementia kirik Kizhil | ristpiste | ||
| Talv. Õhtu eel | ristpiste | ||
| Metsmoonid | ristpiste | ||
| Saksa lambakoer | ristpiste | ||
| Neiu Jaapanist | ristpiste | ||
| Iidne Egiptus | ristpiste | ||
| Lilleline padi | ristpiste | ||
| Minu rõõm! | ristpiste | ||
| Mere kallas | ristpiste | ||
| Helk klaasil | ristpiste | ||
| Lahtiriietatud neiu | ristpiste | ||
| Must mägi | ristpiste | ||
| Kuslapuu õis | ristpiste | ||
| Rukkililled ja liblikad | ristpiste | ||
| Soola-leiva rätik | ristpiste | ||
| Põdrad jõe ääres | vars- ja ristpiste | ||
| Roosid | pärltikand | ||
| Õitsvad moonid | pärltikand | ||
| Neiu Angoolast | pärltikand | ||
| Valge luik | teemantmosaiik | ||
| Maal | mahuline tikand | ||
| Iirised tiigi kaldal | mahuline tikand | ||
| Mokša rahvariides nukud | rahvuslik ornamentika | ||
| Mokša rahvariided | rahvuslik ornamentika | ||
