Jõhvi linnagalerii 14.05.14.00:00-31.05.19:00 2015
Jõhvi linnagaleriis näeb näitust „Uued ja vanad vaibad Anu Raua loomingus“.
Anu Raua lapsepölv möödus kodusoojas, vaimselt rikkas ja loomingupingsas õhkkonnas, kuna isa kirjaniku- ja ema tõlkijatöö kõrval lävis perekond tolle aja väga erinevate vaimuinimestega.
Anu kasvas üles linnas, ent tal pole kunagi kadunud side maaga, oma esivanemate koduga Käärikul Raudnas, kus perekond suviti elas. Raudna viljaväljad, ümbritsevad metsad, marjarikkad raiesmikud, aga ka kokkupuude igapäevaste talutöödega äratasid Anus huvi endistest aegadest pärit tarbeesemete, esiemade loodud kaunite käsitööesemete- tekkide, rahvariiete, sukkade-sokkide ja kinnaste vastu, mis on aluseks tema sügavalt läbitunnetetud, rahvakunstil põhinevale loomingule.
Tihedast seosest rahvakunstiga annab tunnistust ka Anu Raua meistrimärk, kus unkalaua risti moodustavad punase vöökirjaga kaunistatud kaks lambakest, mis teistpidi vaadatuna hoopis pikasäärelised sokid. Mõlemal pool sokk-lambaid on mustrilised sõrmkindad, üleval rahvakunstist pärinev kaheksakand ja all ristike.
Anu Raud ei ole mitte ainult professionaalne tekstiilikunstnik ja tunnustatud pedagoog, vaid ka kirjanik, publitsist, etnograaf, rahvakunsti väsimatu tutvustaja, Heimtali muuseumi ja oma Kääriku käsitöötalu armastav ja hoolitsev perenaine.
Sündinud 10.mail 1943 Moskvas kirjanik Mart Raua ja tõlkija Valda Raua tütrena. 1961aastal lõpetas Tallinna 32.keskkooli, aastail 1967-70 töötas Rahvakunstimeistrite Koondise ”Uku” kunstnikuna.
1962aastal asus õppima Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas 1967aastal tekstiilikunstnikuna professor Mari Adamsoni juhendamisel.
1972-1995 Eesti Kunstiakadeemia õppejõud. Aastail 1994-2001 Viljandi Kultuurikolledži (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia) professor, talukujunduse ja rahvusliku käsitöö osakonna juhataja,
2001-2003 Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti õppetooli erakorraline professor,
2003-2008 rahvakunsti õppetooli professor ning 2009aastast emeriitprofessor.
1992-2009 Heimtali muuseumi omanik, taastaja ja perenaine,
2009aastal kinkis Heimtali muuseumi ja rahvamaja Eesti Rahva Muuseumile.
Aastast 1978 Eesti Kunstnike Liidu liige.
Tööd linnagaleriis | |||
Ahjusoe | |||
Söed hõõgvel – tuhani ergud ja elavad. | |||
Ahjusuu ette unistama, mõtteid mõlgu- | |||
tama. Nina soojendama, ka selga ja jalgu. | |||
Silmad kui süttele naelutatud. Kes seda | |||
sooja hõõgumist ei mäletaks ja ahjukest – | |||
külma ilma magnetit. | |||
Pikk jalg | |||
Pikk jalg tuli Lühikesele jalale külla. Tere | |||
tulemast! Pikk Jalg, kuhu jalad viivad? | |||
Üles Toompeale ja alla Pikale tänavale, ei | |||
sugugi laiale teele. | |||
Kuusik | |||
Udune hommik. Kuusik talu taga. Ladva- | |||
linnud tiibu puhkamas. Minu silmad kuusi- | |||
ku suurel okkaseinal pilkupidi kinni. | |||
Kolm poega | |||
Kolm poega, kolm maragratti. Saab vast | |||
mamma vatti. Õmblemist ja lappimist. | |||
Pesupäevi päris tihti. Aga rõõm on sellest | |||
kõigest üle. | |||
Päri piimakari | |||
Sooja piima lüpsikusse, vahtu kassi kop- | |||
sikusse. | |||
Jõulusahver | |||
Suusakepi pealt kuuma ahju. Särisevaid | |||
vorste jõuluõhtust kolmekuningapäevani. | |||
Mäng | |||
Mart Raua romaani “Kirves ja kuu” vaiba | |||
kavand | |||
Ise seisev | |||
Ise seisvad | |||
Öö | |||
Silk-solk, Silku-leiba | |||
Rukkirääk | |||
Lõoke | |||
Vapivaip | |||
Väikesed lõõtspillid |