Vello Lillemets – Põlemine, maal ja keraamika

3.06.16:00:00 -27.06.17:30 2014

Jõhvi linnagalerii, kohvik „Mozart”

Vello Lillemets endast:

„Sündinud olen ma Eestis, linnas nimega Jõhvi, 10.märtsil, aastal 1962. Niipalju kui ma ennast mäletan, olen ikka joonistanud või voolinud. Enne kooli ja ka kooli ajal voolisin endale ise plastiliinist mänguasju, suvel olin isakodus Võrumaal, kus proovisin ka savi.

Teises klassis läksin kunstiringi, õpetaja Valve Kütt soovitas. Alates neljandast klassist astusin Jõhvi Laste Kunstikooli, direktoriks oli tollal Peeter Somelar, kellelt sain ka esimesi juhiseid maalimisel, joonistamist andis Aleksander Igonin, skulptuuri Valve Kütt.

Tollal küpses ka plaan minna õppima Eesti Riiklikusse Kunstiinstituuti.

Peale kaheksandat klassi otsustasin minna õppima Tartu Kunstikooli, aasta oli siis 1977, astusin dekoratsiooni erialale, kuna õppekavas oli kõige rohkem maali ja joonistamist, siis see sobis mulle.

1981 astusin Eesti Riiklikusse Kunstiinstituuti, disaini erialale. Moodne eriala, suured väljakutsed. Huvitas eelkõige vormidisain (tõmbasin paralleeli skulptuuriga). Olin päevases osakonnas, kuid kangesti tahtsin end proovida plastmasside tehnoloogias, oli kolm võimalust, tehast: „Norma”, „Estoplast”, „Salvo”. Aastal 1985 alustasin poole kohaga „Salvos”, noorem kujunduskunstnikuna, tol ajal veel ei kasutatud ametinimetust disainer. See oli kaunis kirju aeg – õppimine, pere, töö. Vastavalt võimalusele püüdsin ikka kätt (pintslit, pliiatsit) liigutada.

Peale ERKI lõpetamist töötasin plastmasstoodete vabrikus „Salvo”, alates 1988aastast kasutan kujundustöödes arvutit. Elu tegi omad korrektuurid, tol ajal vormidisaini nõudlus vähenes, graafiliste kujundustööde vajadus kasvas, seega tuli muuta suunitlust.1992aastast asusin tööle ajalehes „Rahva Hääl” graafilise disainerina. Olen töötanud päris paljudes disainibüroodes, kujundanud kõikvõimalikke trükiseid, raamatuid, ka postmarke.

Aastal 2009 toimus minu elus suur muudatus, loobusin kujundusgraafikuna töötamast, otsustasin pöörduda tagasi voolimise juurde (nagu lapsepõlves). Asutasin 2010aastal oma ettevõtte „DiVello miniplastika OÜ”, mis tegeleb ehiskeraamika (ehisplaadid) ja savist meenete tootmisega. Toodete tiraažid on väikesed, et säiliks eseme unikaalsus.

Tallinna Tehnikakõrgkooli lektoriks otsustasin kandideerida 2011aastal, õnnestus. Olen lektoriks insenerigraafika-, kujutava geomeetria-, CAD projekteerimise- ja tööstusdisaini ainetes. Võimalus lugeda tööstusdisaini ainet on uus, saan rakendada oma oskusi ja kogemust. See on meeldiv!

Kuid alati, kui mul on vaba hetk, üritan ma end avada läbi maalikunsti. Minu tegemistele saab pilku heita veebilehe vahendusel – www.vello.divello.eu.

Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kujundusgraafikute Liidu liige alates 1997. 1988 Rahvusvahelise Olümpiakomitee postmargikonkurss „Taliolümpiamängud Naganos”- pronksmedal.

Näitusest „Põlemine”:

„Ilmaruum on pimemust, seal asuvad olevused on nähtamatud. Põletav Ilmatuli muudab nad tasahilju nähtavaks. Vastu valgust vaadates, paistavad olevused siluetina. Me kaude tajume nende kuju, sest meile on neid nimetatud. Mõni olevus on nimetamata jäänud, nimetagem siis neid. See on mõtestatud tegevus.”