Jõhvi linnagalerii 04.03.11:00:00 – 31.03.19:00:00 2014
Istumine on iga inimese elus niivõrd tavapärane tegevus, et selle lahtiseletamine oleks mõttetu. Hoopis huvipakkuvam on see, mille peal istutakse.
Tool on istumiseks. Kust tulid meie esivanemad mõttele oma istumist kohandada tooli abil? Seda võib ainult oletada. Kui kõike määrab ja juhib füüsiline tarve, siis on meie esivanemate käitumine siinkohal täiesti loogiline.
Inimene leidis mõiste „mugavus” ja ei pidanud maapinda, kive, kände ja teisi looduslikke istumispaiku enam istumiseks sobivaks. Mugavus on väga vaieldav asi. Ei saa propageerida joogade mugavust ja beduiinide harjumusi, jaapanlastest rääkimata.
Mis materjalist tool on, mitme jalaga ja kas seljatugi on või mitte, sellel pole olulist tähtsust. Küll aga peab arvestama inimese soovide, vajaduste ja harjumustega. Lihtsamalt – mugavusega kasutamisel.
Üks vanemaid tooli tüüpe oli käärtool. Lihtsa konstruktsiooniga, mis kujutas endast X-tähe kujulist kas nahatükist või punutud istmega kokkupandavat tooli. Esmasena kasutusele võetud Vana-Egiptuses, kust ta hiljem teistesse maadesse levis.
Läbi aegade säilinud käärtooli tuntakse tänapäeval klapptooli nime all, enam küll mitte ülikute istmikutoena, vaid rohkem kasutusele võetuna reisijate ja kunstnike poolt.
Nagu näituse nimigi ütleb „Toole Biidermaierist Lutherini”, on neid erinevatest stiilidest ja ajast. Esindataud on uus-rokokoo, juugend, klassitsism, funk, talupojatoolid ja 50-60aastate „vintage”.
Lutheri vabriku toole on näitusel aastast 1886, perforeeritud vineerpõhjaga tool. Lutheril kulus pea pool sajandit, et jõuda n.ö rahvatoolini.
Kes on vanade toolide sõber, selle sõber olen ka mina.
Jüri Kuuskemaa
