Jõhvi linnagalerii ja kohvik “Mozart”
14.08. 17:30:00 – 02.09.2012 19.00:00

Rudolf Pärk 12. 08. 1907-

(papa Ruudi nagu me teda hellitlevalt kutsusime) avastas eneses kunstitegemise soovi pensioni-ikka jõudes. Oma elu ajal erinevaid ameteid pidades ja sõja ajal ühest Eestimaa paigast teise liikudes, et mitte represseeritud saada, kogus ta muljeid ja elamusi tervelt memuaaride jagu, mille ta siis pesionipõlves kirja pani ja oma lastele pärandina lugeda jättis. Elu oli huvitav ja teemadeks naivistlikel maalidel-joonistustel ikka inimene, loodus, linnud. Lindude uurimine oli tema teiseks hobiks. Kui olin laps, kuulasime üheskoos Fred Jüssi Linnuaabitsat, siis tegime jalutuskäigu metsa ning hiljem joonistas papa seal nähtud või saates kuuldud sulelised üles. Eks abimeheks olid ikka linnuteemalised leksikonid samuti. Tema inimfiguure ja portreid vaadates, mängisime aga arvamise mängu. Pildi taha pealkirja piilumata jättes, püüdsime ära arvata, kes maalil kujutatud on. Ja õige vastus ära arvata, õnnestus päris tihti, sest papa oskas sarnasust hästi ära tabada. Papa oli olnud isana resoluutne ja karmi käega mees. Oma nooremale pojale Mattile ütles ta kui kuulis tolle sooviks kunstnikuks saada – mis kunstnikuks, õpi parem mõni asjalik amet! Kas oleks ta ise sellal osanud aimata, et kord isegi pintsli kätte võtab?

Matti Pärk 30. 08. 1945

Olen on sündinud 1945. aastal Valgamaal, lõpetanud Tartu Kunstikooli puitehistöö erialal ja ERKI raamatuillustraatorina. Viimasele erialale olen ka truuks jäänud: aastate jooksul olen kujundanud ja illustreerinud üle 200 raamatu ja teatmeteose. Alates 1984. aastast töötan joonistamise õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias. Töö kõrvalt olen leidnud aega ka loominguks. Olen esinenud oma töödega grupinäitustel ning isiknäitustel Eestis, Leedus, Poolas, Ungaris ja Rootsis. Eelistades abstraktset laadi, olen oma pastelljoonistustes siiski ka loodusmotiive jäädvustanud. Minu töid on erakogudes Eestis, Austrias, Poolas, Rootsis ja Ungaris. Kunstnike Liidu liige olen alates 1989. aastast.

Joonistama hakkasin mina 14 aastaselt. Lauana kasutasin tollal taburetti ja seal joonistades ütlesin isale, et tahan kunstnikuks hakata. Isa vastus oli, et mis kunstnikuks, õpi parem korralik amet. Ajasin aga oma jonni ja pole oma otsust veel kahetsema pidanud.

Kristiina Pärk 10. 12. 1971

Kunstianne avastati minul juba varakult. Lasteaias maalisin guashvärvidega portree oma isast – blondi pea, siniste silmade ning tumedate prilliraamidega noorest mehest. Kiideti sarnasust ja töö pandi seinale kõikidele näha. Olin oma kunstiteose üle väga uhke ja hiljem rippus pilt aastaid isa töötoa seinal. See oli minu esimene portreemaal ja hiljem on neid tulnud mõned juurdegi. Kooliteed alustasin Tallinna 46. Keskkooli kunstiklassis (praegune Pelgulinna Gümnaasium), mille lõpetasin 1990. Peale keskkooli lõpetamist asusin siiski õppima Tallinna Sidekooli Aianduse ja Iluaianduse erialale, kus minust sai aednik. Olles samuti nagu papa Ruudigi – pidanud erinevaid ameteid, otsustasin lõpuks siiski kuulata südame häält ja asuda õppima Eesti Kunstiakadeemiasse, maalikunsti erialale. Selle lõpetasin 2005 aastal. Läbivaks teemaks on jäänud loodus. Ka minule ütles isa kui teatasin talle soovist tõsisemalt kunstiga tegelema hakata – mis kunstnikuks, kellele neid ikka vaja on. Aga jäin ka mina oma otsusele kindlaks ja siin on lõpuks meie ühine väike väljapanek.